neljapäev, 21. august 2014

Iga lõpp on millegi algus!!! :)

Hei mu kallid sõberid! Ma väga vabandan, et ei ole teile oma tegemistest teada andnud. :( Kuid üritan midagi olulisemat siis selles postituses kirja panna. :)

Mõtlesin, et peaks siiski teile üht-teist kirjutama, eriti kui hakkab täituma kuupäev, mil esimest korda jalad Austria pinnale asetasin.
Veider mõelda iseenesest, et juba on nii palju aega möödas, kuid samas nagu kõik vahetusõpilased teavad, siis aeg lendab lausa reaktiivlennukiga...

Niisiis, olles nüüd juba peaaegu kaks kuud Eestis olnud, siis ma olen iseenesest oma siinse eluga juba täitsa ära harjunud. Algul küll oli veidi raske, kuid eks elu läheb paratamatult edasi ja ei saa jäädagi minevikku elama. Tuleb leida ka Eestist midagi, mis siin paeluv ja hea on.

Samuti on mul need 1,5 kuud peaaegu kogu aeg midagi teha olnud. Alustades YFU üritustest, lõpetades siinsete sõpradega kokkusaamistega.

Mäletan veel üpris selgelt oma õdede kojutulekut - eks neil oli ikka hea meel kodus olla, kuid samas neil võttis see Eesti elule sisseelamine ikka üpris kaua aega. Olen seda veidi ka enda tulekuga võrrelnud. Mul polnud absoluutselt tunnet, et oleks kusagil ära olnud, kuigi mu koduses elus ja ka tegelikult mu sõpruskonnas on toimunud päris suured muutused, millega harjumine võtab aega.

Kuid, veidi sellest, kuidas mu kojutulek üldse möödus ja kuidas need viimased päevad veel kusagil kaugemal möödusid.
Kui ma 26.juunil oma perega rongijaamas hüvasti jätsin, ma ei mõelnud selle peale, et lahkuma pean. Ilmselt seepärast ma ei valanud ka ühtki pisarat. Kuigi samas, kui lugesin hiljem mulle antud kirju ja mu klassi poolt mulle kirjutisi, siis eks paar pisarakest ikka tekkis silma. Kuid, pigem mitte sellele lihtsalt mõelda, sest see kõik muutuks lihtsalt väga palju keerulisemaks.
Asi võis olla ka selles, et ma olin selle äramineku juba väga tükk aega enne minekut peas läbi mõelnud ja oma päevikus lahti mõtestanud, et ehk oligi see kõik sp lihtsam. - Kes teab?

Kuid, panen paar pilti siis oma lahkumisest ka. Et anda teile siis päriselt aimu, kuidas kõik oli ja sujus. :)

Niisiis, kuna 26nda juuni õhtul pidin ma juba rongiga Berliini poole vurama, siis oli mul koolis viimane päev. Olin ostnud omale suure Austria lipu, et mu klassikaaslased mulle midagi kirjutada saaksid. Samuti mu väikesed, minu 2d klass. :)


Kuna mul ema saatis Islandilt kuivatatud kala ja mul läks seda meelest ära varem oma klassile neid pakkuda ja mu pere just silda ei visanud. Seega, mis siis ikka, võtsin kooli kaasa, pakkusin seal klassikaaslastele. :) Mu klassijuhataja maitses ka.
Ta oli iseenesest hea, aga ta sobiks mingiks snäkiks alkoholi kõrvale nt, kuid pole hullu. :) Nad said ka Islandi kala maitsta. :D

Lisa oli kooki teinud. :) 
pidime klassi korda tegema, ja diivani ära viima... :)
Ma küll eelnevatest sündmustest ei ole kirjutanud, kuid käisime 24-25 klassiga matkamas. Kõndisime umbes 20 km üle mäekeste. Meil oli taaskord Irenega diskussioon, et kas sealsed mäed olid ikka mäed, või olid nad siiski künkad. :) aga ma jään siiski oma arvamuse juurde, et kõik mis on päris kõrged, on mäed. :D

See oli tore, sain oma klassiga lähedasemaks, kahju et meil midagi sarnast juba varem polnud, sest mulle jäi see kõik lühikeseks. Kuid, mul on vähemalt head mälestused oma klassiga seostuvalt. :) Ja ma usun, et kunagi mõnega neist ehk teed ristuvad isegi, ei tea.. :D

Aga, kui meil klass korras oli, läksime Caesar's Palace'sse, et vaadata veidi meie tripi pilte. :) (Nad pidid neid viimasel koolipäeval veel vaatama :'( , kuid vähemalt ma nägin natukest neist. :)   ) Kui minust pilte tuli, kõik küsisid, kuidas ma igal pildil nii kena ja sõbralik jäänud olen. :D Naersin selle peale. Tegelikult ilmselt see oli lihtsalt sp, et ma nägin igal korral, kui ta pilti tegi. - Ma olen tähelepanelik.. :D

Kuid, kui kell helises ja enamik pidid koju minema, siis öeldi mulle tsau ja mõned kallistasid. Ja Lisa andis mulle kingituse ka. Ma poleks seda absoluutselt oodanud. 
Kuid, mul ei olegi vist kahjuks sellest pilti, aga igatahes, see oli üks roosa lukuga kotike, millel olid need liikuvad silmad ja nende all lukust suu - ja kui lukk lahti ja kotike lahti teha, siis tal tekkisid hambad :D Väga armas. :D
Ja kuna mul oli väga suur probleem putukatega -  seda nägi mu klass meie matkal, siis ta kinkis mulle kärbestesööja taime. :D Ta oli selle leidnud kusagilt ja mina tulin talle meelde, sest see aitaks mind kindlasti :D
Ma seda küll aga veel kasvama ei ole pannud, küll jõuab. :D Kuid, siin mul ei ole tegelikult üldse väga probleemi nendega, sest enamikke putukaid ma tean ja seda samuti, mida nad inimesele teevad, kui teevad. :D Aga kingitusi on alati tore saada. :) Ja ma igatsen päris mitut oma klassist ja hakkan kooli ajal samuti igatsema. :( Kuid, nagu ma öelnud olen, siis elu läheb edasi. 

Pärast kooli läksime aga Irenega vanemate töö juurde ja välja, pitsat sööma. :) Sain sealt ka oma esimese pere kingituse, milleks oli veel kaks kasti pilte - see oli mega hea kink. :) 


Seenepitsa ananassidega, nammmmm,
seened ja seenepitsa on lihtsalt parimad!!! :D
Pärast pitsasöömist, suundusime edasi kohvikusse, et jäätist süüa. :) Seal menüüs oli nii palju head, et väga raske oli valida. Endale võtsin jogurti, müsli ja mingi hea kastmega jäätist.
müslijäätis... nammm :D
Kojujõudes pakkisin veel oma asjad lõpuni, võtsin seinalt pildid maha ja koristasin toa ka enam-vähem ära ja siis oligi juba kell nii palju, et pidime ära minema. :'( 


Tegin veel majas ja rõdult viimased pildid ja oma õekesega samuti..



Rongijaama jõudsime suhteliselt napilt, teised olid juba ammu seal. Mehhiko võp'id pidid juba ära minema, kui ma alles tulin. Nägin ka Christophit. :)

viimane perepilt. :(
sain perelt veel kigitusi..
see raamat on Irene poolt kokku pandud, aga sisuks on mu klassikaaslaste kirjutised mulle... :)



Ma ilmselt ei ole kirjutanud, kuid, tegin oma perele kingituseks maali, et oleks ikka tükike mind alati seal. :) Plaanisin tegelikult päris palju veel teha, nt kirja kirjutada ja fotoalbumi teha, kuid nagu ikka see lõpp, siis selleks kõigeks ei jätku peaaegu kunagi aega. Kuid, mul on hea meel, et ma oma maali vähemalt õigeaegselt valmis sain. :D

Kinkisin neile veel ka "Minu Eesti" raamatu, inglise keeles. :D Nad vb mõistavad mu mägede olukorda siis paremini. Sest Justin, kes oli selle raamatu autor, kirjutasiki, et eestlased nimetavad kõiki künkaid ka mägedeks. :D Aga nii on, tuleb uhke olla selle üle, mis meil on. Kas pole? :D


Niisiis, tegelikult lahkuda oli raske, kõigile neile tsau seal öelda ja rongile minna. Ma küll ei nutnud, kuid ega ma õnnelik ka ei olnud. Hiljem rongis lugesin oma klassi poolt kirjutatut ja see oli kõik nii armas. Mu arvamus päris paljudest nendest muutus. :)
Näiteks mu klassivend, kes kirjutas, et ta poleks uskunudki, et minuga nii tore võib olla. Kuid, eks nad kõik nägid mu teist poolt, meie klassitripil. :)

27.06.14 

hommikusöök rongis
bussile minek, et sõita Yes'ile. :)
YES'ile jõudes, nägime päris palju tuttavaid. Igale poole kuhu vaadata ja kuhu minna, nägime eestlasi.. Ega väga ei imesta ka ju. :D Naljakas oli eesti keeles rääkida. :)


Panin end Yes'il taimetoitlaseks, sest mu õeke ütles, et see on palju maitsvam seal. + ega ma liha niikuinii väga poleks tahtnud, seega taimetoit kõlas väga perfektselt. :D
Üks asi, mis on YFU üritustel alati hea - seal saab ikka väga palju süüa. :D Niiii hea. :D

kuna tubedesse veel ei saanud, hoidsime oma kohvreid ühe maja kõrval. 
söögi tõstmine... 



28.06.14



Tegime kuulsat YES'i pilti, kus kõik võtavad oma lipud kaasa ja siis tulevad meist tähed Y-E-S ja siis on kõigil oma lipud käes.. :D Tore oli :D




kohtusin lõpuks ka Vicky'ga. :D 


jalkaõhtu.. :D
andsime ka vannet eesti YFU'katele. :D
29.06.14


jah, meid oli palju.. :D
lõunaks köögiviljaburger ja meeletult hea punase kapsa salat. :D
õhtuks, taaskord pasta. 
30.06.14


YES World mäng, mina elasin Gernakias :D




...ja jälle pasta
kakaopuding vedela piimakisselliga. 


ja veel pastat..

riisipuder (?) - ma kahjuks täpselt enam ei mäleta, mis see täpselt oli, kuid see oli hea. :D
Viimasel õhtul oli tähtis jalkamäng Saksamaa ja Alžeeriaga. See oli põnev ja suures seltskonnas oli seda eriti hea vaadata. Kuna mul ei olnud varem väga aega vaadata, sest pidin kord oma maali tegema ja siis koristama, kuid nüüd vaatasin koos eestlastega, kes enamik olid Saksamaal. :D Kuid tore oli sellegi poolest. :D Ja kuna need väravad kogu aeg aina venisid ja venisid, siis lõpuks Saksamaal võit käes oli, me ikka täiega hüppasime ja kallistasime ja karjusime seal :D 


Ja siis oligi õige aef tähistada. Kuna seal oli YES Lounge, siis sealt sai õlut ja snäkke osta ja tšillida oma sõpradega - meeletult tore oli. :D


01.07.14





lõuna Poola mäkis :/
kuna lihaga ei tahtnud ja veggie oma seal ilmselgelt ei olnud, siis võtsin kalaga burgeri. 


õhtusöök Poolas. :)


02.07.14

hommikusöök Lätis, Riias


Veel viimane ülelugemine, enne bussi poole tagasiminekut. :D


YFU mängud... :)

lõuna Lätis...


njah, ilmselgelt pole keegi aasta aega Eesti toitu saanud. :D
Pärnus, enne Haini äraminekut.... :(
Tallinnas, kohalejõudes. :D
ja lõpuks kodus.. :D

Niisiis, kuna ma ei jaksa väga üksikasjalikult kirja panna, mis me täpselt YES'il tegime, siis ma kirjutan üldiselt. Kui räägitakse, et YES on aasta üks lahedamaid üritusi, siis ütleme ausalt mina pettusin selles. Jah, tõesti seal oli tore, kuid samas seal oli veidi liiiiga palju inimesi. Sealsed suhtlemised ei olnud küll just väga tõsised. Ma enamikel juhtudel vaatasin ainult riiki, kust keegi tuleb ja kus ta oli, sellest varieeruvalt siis valisin keelt. :) Sain muidugi ka tuttavaks mitme eestis käinud võp'iga ning õppisin ka Eesti enda võp'e tundma. :)

No olgu, see oli hea vahepealne osa, kahe riigi vahel, kuid mul hakkas lõpuks juba igav ja see suur rahvamass oli muidugi ka üheks väsitavaks faktoriks.
Üks väga positiivne asi oli muidugi veel selle laagri juures, et ma nägin lõpuks Vicky't (saksa võp, kes oli aasta Eestis), kellega kohtumist ma ootasin peaaegu pool aastat. :)

Kuid, nüüd aga veidi praegusest elust. Veider, et suvi on otsa lõppemas ja juba aeg end kooli suunata ja uuesti lainele ajada. Eks ta raske ole, kuid samas on ootusärevus ja kõik see uudsus suurem ning isegi veidi hirm on, sest uus klass, uus kool, uus süsteem.
Vähemalt see on olnud aga selline suvi, mis on ikka õige suvi - kuumad ilmad, puhkus, raamatute lugemine, sõpradega koosolemine, YFU'katega kohtumised jne. :)

Tõsi, eks ma ikka igatsen oma sealset elu ja oma tuba ja neid inimesi (ka üldiselt), siis siin, kodus on siiski kodune ja hea olla. :) Kindlasti külla ma sinna lähen, ilmselt juba lähiajal ning ehk pöördun sinna ka millalgi tulevikus, sest paari aasta plaane ma küll ei tea. Kuid, eks elu näitab ja kõik mis tuleb, siis järelikult see peab tulema. :D

Aga, selline oligi siis mu aasta. :) Oli kurbi, oli rõõmsaid hetki, kuid see on kindlasti aasta, mida ma ei vahetaks mitte kunagi ühe Eestis veedetud aasta vastu.
Vahetusaasta annab lihtsalt nii palju juurde ja oma vigadest ju ikka õpitakse. Mul on tunne, et ma ei ole nende 16 aasta jooksul, mis ma siin Eestis elanud olen, nii palju veel muutunud, kui selöle ühe aasta jooksul, mille ma veetsin välismaal.

Isegi kui mul ei ole seal parimaid sõpru, kes mind seal nii pikkisilmi ootavad, siis ma tean, et mul on vähemalt seal pere, kellel on mind alati hea näha ja samuti ilmselt mu tantsuõpetaja ja tantsukaaslased.
Ja kindlasti veel inimesi, kes mind sinna tagasi ootavad.

Kuigi ma ei mõtle oma sealsele aastale just väga tihti nüüd praegu tagasi, siis see kõik on mu südames, ajusopikestes, samuti neis 7 päevikus ning mu blogipostitustes ja loomulikult ligi 20 000 pildis ja videos. Kuid ei tohi unustada ka mu pere poolt mulle kingitud pilte. :)
Mul on hea meel, et ma otsustasin sellise pöörde ja sammu oma elus teha. + teate ju küll ütlust, et nagu üks lammas ees, nii ülejäänud lambukesed järgi. Ehk siis, mul on meeletult hea meel, et mu õekesed otsustasid sellise sammu teha.

Tänu nende läbielamistele ja samuti minu enda kogemustele, olen ma tänasel päeval selline nagu ma olen. Ja nagu ma juba ennem kirjutasin, ei vahetaks ma mitte iialgi oma aastat ühe Eesti aasta vastu.

Aga, ma tänan teid mu kallid, et te olete minu blogi lugenud ja ehk polegi see viimane kord, kui siia kirjutan. Ehk tulevad pildid ja ka postitused hilisemast elust ning ehk ka mu käikudest tagasi oma armsasse kodulinna ja mu unistuste Viini. :D
Sealsed inimesed ja need paigad, need jäävad kohe päris kindlasti mu südamesse terveks eluks ja seda ei saa muuta mitte miski ja mitte keegi. :)

Kuid, nautige veel viimaseid suvepäevi, isegi kui on jahe ja päikest nii väga palju ei paista, leidke oma elus ja igas päevas midagi rõõmsat ja toredat. :)
Kellel on ees koolitee, ilusat kooli aastat ja kellel tee tööle, olge rõõmsad, naeratage, kasvõi teeselge, sest lõpuks tuleb see naeratus juba iseenesest. :D
Palju kallisid teile kõigile!! ;D


1 kommentaar:

  1. Olen Mavis Calos, esindaja Aiicco kindlustus plc, anname välja laenu individuaalsed erinevused usalduse ja au. anname laenu intressimääraga 2%. kui olete huvitatud võtke meiega ühendust selle ettevõtte e-pos (amaah.credit.offer@gmail.com) nüüd jätkata oma laenu üleminekudokumendi ok. kui teil on vaja laenu, et luua ettevõtte või kooli te olete väga teretulnud Aiicco kindlustus plc. Võite meiega ühendust võtta ka selle e-post: ( maviscalos_laen_laenamine@outlook.com ). saame üle kanda summa, mida taotletakse enne nädalas.

    DO YOU NEED LOAN FOR PERSONAL BUSINESS? IF YES CONTACT OUR EMAIL ABOVE TO PROCEED WITH YOUR LOAN TRANSFER IMMEDIATELY OK.

    VastaKustuta